1 Sissejuhatus

Käesolev analüüs on üks osa projektist “Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs”, kes käsitleb tulumaksust mahaarvamiste jaotust (progressiivsust või regressiivsust) Eesti Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Analüüsiks kasutame EMTA andmete väljavõtet, kus inimesed on brutotulu põhjal jaotatud protsentiilidesse (ehk sajandikesse) ning iga protsentiili kohta on teada deklareeritud ja arvestatud mahaarvamiste summad. Nende andmete põhjal saame iseloomustada, millistest millistest mahaarvamistest saavad kõige enam kasu suurema brutotulu ja millistest väiksema brutotuluga inimesed.

Andmepäring ja ka analüüsimetoodika on samasugune, mida kasutati ka eelmises maksuraportis (Võrk et al. 2016), mistõttu on tulemused varasema uuringuga võrreldavad.

Antud analüüsis mõõdetakse maksuvabastuse progressiivsust või regressiivsust Kakwani progressiivsuse indeksi väärtuse abil, mis leitakse järgmiselt (Kakwani 1977):

\[P_{it} = C_{it}- G_{brutotulu, t} \] kus C on maksuvabastuse i kontsentratsiooniindeks antud aastal ja G on brutotulu Gini koefitsient samal aastal. P positiivne väärtus näitab, et tegemist on progressiivse maksuvabastusega, ehk suurema tuluga inimesed saavad sellest rohkem kasu, ning negatiivne väärtus näitab, et tegemist on regressiivse maksugavabastusega, ehk madalama sissetulekuga inimesed saavad rohkem kasu.

(TODO:! Leppida kokku terminites. Mõnikord pööratakse maksuvabastuste puhul ka terminid vastupidiseks, ehk progressiivne maksuvabastus tähendab, et sellest saavad kasu enam vaesemad.)

Kontsentratsiooniindeksi ja Gini indeksil kasutatakse regressioonimeetodit eeldades, et iga protsentiil oleks justkui inimene ja inimeste arv protsentiilis on kui inimeste kaal. Kaalud mõjutavad muidugi minimaalselt, sest inimeste arv protsentiilis on praktiliselt võrdne. (Detailid on saadavad autoritelt.)

Arvestada tuleb, et EMTA brutotulu andmed ei sisalda mittemaksustatavaid tulusid, nt lapsetoetused, toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetused jm, mistõttu ei ole tulemused üldistatavad kogu rahvastiku tuludele, kuid võimaldavad siiski võrrelda omavahel erinevaid maksustavast tulust tehtavaid mahaarvamisi ning analüüsida muutusi üle aastate.

2 Deklareeritud ja kasutatud mahaarvamised

Deklareeritud mahaarvamiste kogusummad on sõltunud peamiselt poliitilistest otsustest, mida iseloomustavad järgmisel joonisel ilmekalt nii maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside kasutatud mahaarvamiste või ka kogumispensionide sissemaksete dünaamika. Töötuskindlustus- või kogumispensioni maksed käivad seevastu käsikäes palgafondi kasvuga.

Joonis 2.1: Mahaarvamiste kogusummad, 2008-2021

Osakaaluna kogu brutotuludest on maksuvaba tulu järsult langenud tingituna muutmatuna püsivatest maksuvabastuse piiridest. Maksuvaba tulu laste arvu järgi, koolituskulud ja eluasemelaenud intressid näitavad samuti langust. Suhteliselt on kasvanud vaid annetused-kingitused ning sissemaksed III sambasse.

Joonis 2.2: Mahaarvamised osakaaluna kogutuludest, 2008-2021

3 Deklareeritud ja kasutatud mahaarvamiste kontsentratsiooniindeksid ja Kakwani indeksid

Järgmine joonis esitab kokkuvõtvalt kontsentratsiooniindeksite arengu aastatel 2008-2021 deklareeritud mahaarvamiste kohta.

Joonis 3.1: Kontsentratsiooniindeksid mahaarvamiste lõikes, 2008-2021

Et kõiki mahaarvamisi ei saa kasutada, siis on joonistel esitatud ka kasutatud mahaarvamiste kontsentratsiooniindeksid ja Kakwani indeksid. Mahaarvamiste rakendamine sõltub maksuameti poolt ette määratud järjekorrast, millised mahaarvamised esimesena, millised teisena, jne. Seega nende suurus on valikuline.

Deklareeritud mahaarvamiste põhjal, kasutades kontsentratsiooniindeksit (ja ka Kakwani progressiivsuse indeksit) on kõige enam väiksema brutosissetulekuga inimestele suunatud üldine maksuvaba tulu. See muutus peale 2019. aastat ja on jätkanud vähenemist.

Sellele järgneb täiendav maksuvaba tulu pensionide korral, mis kehtis kuni 2018. aastani, ning maksuvaba tulu laste arvu järgi. Maksuvaba tulu muutus enam madalama sissetulekutele suunatuks 2017. aastast. Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed on mõlemad progresiivsed (enam suunatud kõrgemapalgalistele), kuid väheneva trendiga. Vabatahtlik kogumispension on kõige progressiivsem ja pigem kasvava trendiga. Hüpe oli 2020. aastal, mis ilmselt oli seotud suuremate sissemaksetega tulenevalt sellest, et kui esimesed osakud olid omandatud enne 1.1.2021, siis saab tulevikus kasutada soodsamat maksustamist.

Deklareeritud eluasemelaenuintressid on soodustavad kõrgema tulu teenijaid, seevastu koolituskulud keskmisest madalama tuluga inimesi. Annetuste ja kingituste Kakwani indeks on väheneva trendiga ja jõudis nulli 2021 aastaks. See viitab, et viimastel aastatel on aeglasemalt kasvanud kõrgema tuluga inimeste annetused.

Joonis 3.2: Kakwani indeksid mahaarvamiste lõikes, 2008-2021

4 Deklareeritud ja rakendatud mahaarvamiste Kakwani indeksid 2015 ja 2021

Kui võrrelda kokkuvõtvalt omavahel mahaarvamiste Kakwani indekseid 2015 ja 2021, siis on näha, et mahaarvamiste järjestuses on suurim muutus olnud annetuste-kingituste osas, mis 2015 aastal oli enam kõrgema sissetulekuga inimeste pärusmaa, kuid 2021. aastal on muutunud praktiliselt neutraalseks.

5 Kokkuvõte

TODO:!

  • Järeldus trendi kohta
  • Järeldus maksuvabastuste omavahelise võrlduse kohta

6 Viidatud materjalid

Kakwani, Nanok C. 1977. “Measurement of Tax Progressivity: An International Comparison.” Economic Journal 87 (345): 71–80. https://econpapers.repec.org/article/ecjeconjl/v_3a87_3ay_3a1977_3ai_3a345_3ap_3a71-80.htm.
Võrk, Andres, Magnus Piirits, Cenely Leppik, Miko Tammik, and Alari Paulus. 2016. “Maksupoliitika Mõju Leibkondade Maksukoormuse Jaotumisele.” Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/07/Maksupoliitika-m%C3%B5ju.pdf.